Igat vähegi Eesti poliitika- ja majanduseluga kursis olevat inimest võis üllatada tänahommikune justiitsministri avaldus selle kohta, et ilma maksutõusuta ei saa ja tuleb teha rasked valikud. Samuti jääb mulje, et selliste raskete otsuste tegemine tuleb kõne alla ainult tänu Rahvaliidu ühendamisega koalitsiooni. Muidugi kostub selline avaldus justiitsministri suust ajal kui peaminister on Soomet väisamas nagu Galileo Galilei ketserlik avaldus: „Ta keerleb siiski!“.
Samuti tundub uskumatu, et tänane vähemusvalitsus jõuab koalitsiooni läbirääkimistel tõdemuseni, et ainult kulusid kärpides edasi enam minna ei saa. Raskete sõnumite toojaks on Rahvaliit ja rahandusministri toolil ajutiselt istuv põllumajandusminister. Jääb mulje, et sotsid oleks valitsuses nagu andmeid varjanud ja helesinisest tulevikust muistendeid heietanud.
Nii jääbki arusaamatuks, kas on tegu tänase vähemusvalitsuse sooviga Rahvaliit juba koalitsiooni eos ära lämmatada ja tuua ta ohvriks maksutõusuvajaduse altarile või hakkab tänane parempoolne valitsus oma (eba)populaarsuse toetamiseks rahvale puru silma ajama ja tõdema, et maksutõus on möödapääsmatu.
Silme ette kerkibki pressikonverentsil peaministri käsilaiutav kujutis (kas see, järgmine või ülejärgmine neljapäev või mõni teine päev), kes ütleb imestades:
„Tule taevas appi! Kes oleks võinud veel kuu-paar tagasi ette näha, et makse on vaja tõsta. Siis ei olnud olukord veel nii tõsine kui praegu ja paarikuune sotside jonnimisega seotud viivitus valitsuse töös viis selleni, et nüüd enam kärpimisest ei piisa, vaid tuleb ka maksude tõstmise juurde asuda. Ei oleks sotsid jonninud tühise töölepinguseadusega (vahest isegi varjanud rahanduse reaalset seisu), siis poleks ma neid vallandanud, oleks saanud kärped ära teha ja siis poleks praegu vaja olnud makse enam tõsta. „
A.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar