Kolmapäev, 10. november 2010

Kuhu on maetud Harku maamaksu koer?


...Kunagi aasta tagasi küsisin Tallinna Volikogu puldis pealinna müügimaksu ja meediat kritiseerivalt IRL fraktsiooni juhilt Indrek Raudselt küsimuse: nimetagu ta üks Tallinna lähivald, kus juba üle kümne aasta toimib kohaliku maksuna müügimaks, kus perioodiliselt potsatab postkasti ilus ja värviline vallajuhtimist ülistav tasuta vallaleht ning kus ainuvõimul on IRL? Raudne ei osanud kohe vastata ja suure kiiruga pakkus välja (loodan, et naljaga pooleks) - Maardu. Pidin tema vastuse valeks kuulutama ja avaldama saladuse, et selleks kohaks on hoopis Harku vald. Raudne ei osanud seda kuidagi kommenteerida. Siis tundus see mulle küll suhteliselt kõrvalise teemana. Kuid kui viimastel päevadel Harku vald ja tema IRL-i juhid oma omalaadse maksureformiga meediataevasse sööstsid, ei suutnud ma oma muret "sõsarerakonna" pärast blogiga jagamata jätta...

Maamaksu kaotamine on muidugi esmapilgul õilis samm, kui sellega soovitakse tõesti meelitada valda üha enam noori ja maksevõimelisi kodanikke. Kui on valida omavalitsuste vahel, kuhu elama minna, siis esimeseks oluliseks küsimuseks on kindlasti: mis see maksma läheb? Kui maa ei nõua maksu, siis on ju ikka odavam sinna ehitada aga mis eluga edasi saab? Mis siis kui lapsed tulevad... Siis jõuad ka koera matmispaika...
Harku vallavalitsejatel on selleks tarbeks plaan ammu valmis kirjutatud. Maamaksu tühistamisele eelnes septembris ja jätkub jaanuaris väga "uhke" lasteaedade kohamaksu tõstmine. See saab olema alates uuest aastast lausa 652 krooni (Tallinn 348 krooni, Harku vald 2010 alguses 250 krooni). Poole aastaga on "lastemaks" tõusnud üle kahe korra, mis kindlasti annab võimaluse eelarve positsiooni ja valla poolt lasteaedadele tehtavaid kulutusi "positiivselt" parandada, kuid kelle arvelt?
Üldiselt nende arvelt, kes vallaga juba käest-jalust seotud on, kelle lapsed vajavad hoidmist, koolitamist ja kellel sealt kuhugi põgeneda ei ole. Maamaksust vabastus toob Harku valla maaomanikule rahakotti keskmiselt aastas 1500 krooni juurde, kuid vähemalt ühe lapse olemasolu karistab teda samas neljatuhandelise aaastase "lapsetrahviga". Hoidku jumal, kui lapsi on rohkem antud... Ka mitme lapse lasteaia soodustus on muide Harku vallast alles hiljuti hahtunud...
Lisaks peab aga Harku elanik tõdema, et valla uuselamurajoonides on kilomeetrite viisi tolmavaid teid, suurperedele on tühistatud ühistranspordi soodustus ning lisaks sellele peavad paljud pered kellegi enda liikmetest Tallinnasse sisse regama, kuna Harku vallas ei jagu kaugelt isegi neid samu, Eesti kallemaid lasteaia kohti. Eks see lasteaia kohtade nõudmise-pakkumise vahekord võimaldabki teha selliseid ebapopulaarseid otsuseid oma elanike suhtes, kuigi iseenesest avalik sektor ei tohiks matkida turumajanduse põhipostulaate. Vastupidi, omavalitsus peab tagama oma elanike hulgas talle võimaliku ühiskondliku tasakaalu. Muidu võiks ju küsida, milleks kohalikku omavalitsust üldse vaja on, kui tema avalikud teenused turureeglitele allutada?

Kui nüüd aga loo pealkirja juurde tagasi tulla, siis peab tõdema, et maamaksust vabastamise määrus on ikkagi 2011-sse ehk valimisaastasse suunatud ja kehtib ka ainult 2011 aasta lõpuni. Nii kaua on Harku elanikel ka aega mõtisklemaks ja valimaks, millise kolme kuu lasteaiatasude vahel tasku jäänud maamaks ära jagada? Teistel, kellel lapsi pole, jääb üle ainult oodata, mis positsioonile Harku vallajuht Kaupo Rätsepp IRL Harju valimisnimekirjas erakonna juhi Mart Laari järgi rivistub ja siis valima minna. Võib ainult arvata, et sinna see Harku maamaksu koer ka maetud on!

Esmaspäev, 8. november 2010

Kesklinna sõnumid: Tallilnna võimuliit pole igav ja mugav

Üsna pea jõuab kätte A-päev, mil Tallinna koalitsioon võib tähistada aastast koostööd pealinnas. Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Keskerakonna juhid lõid Tallinnas koostööks käed 4. novembril 2009. Möödas on juba peaaegu aasta aga kired selle võimuliidu tekkealgete, koostöö ja tuleviku ümber ei ole siiani vaibunud. Ühelt poolt on see ka mõistetav – Keskerakonnal polnud pragmaatilist matemaatikat aluseks võttes vajadust jagada ainuvõimu sotsidega ning meil vastavalt poleks omakorda olnud vaja liituda perekonnaga, kus pereliikmetel oma rollid niigi jaotatud ning vaba on ainult lemmiklooma roll. Selline valikute mulje võib jääda vaid esmapilgul. Põhjused on aga tunduvalt sügavamal – poliitilises tegelikkuses.

Lihtne poliitilise juhtimise mudel töötaks siis, kui Tallinn oleks keset mõõtmatut merd nagu Šultsi kasiinosaar, kus politoloogid käivad oma rutiinist närve puhkamas. Pigem on asjad vastupidi. Tallinn on pigem lakmuspaber ja katselabor suurtele valitsuskoalitsioonidele ning siin äraproovitut kas siis jätkatakse või välistatakse riigi tasemel. Kõik on võrreldav – eelarve, valitav kogu, valitsemiskabinet ja isegi meediahuvi.

Ka tänane seis Eesti poliitmaastikul on nagu suurõppus enne tõeliseid kevadist valimistormi. Aina kõvemini süüdistatakse sotse nii puudeldamises, reetmises, põhimõtete puudumises ja veel paljudes surmaga samastatud pattudes. Seda tehakse nii volikogu puldist, meedias või siis keelitab opositsioon otse SDE üldkogu tervituskõnes koalitsioonist lahkuma – seda kõike muidugi ühel poliitilisel eesmärgil – võtta kevadiselt lahingkogunemiselt maha üks võitlusvõimeline üksus ning jätta suurparteide jaoks kahe asemel alles ainult üks väiksem mugavusliitlane – IRL. Eks siis on näha, milliselt suurerakonnalt parem pakkumine tuleb, maailmavaadet annab ju alati venitada!

Kogu selle poliitilise ruutvõrrandi lahendamisel ei tohiks aga unustada, et matemaatika ei ole ainult teoreetiline ja mõtlemist arendav teadus, vaid loob alused ka paljudeks praktilisteks lahendusteks. SDE on sellele lisaks, et lihtsalt oma kohaloleku märgiks hääl puhtaks köhida, teinud ära ka märkimisväärselt palju linnajuhtimise tasandil. Ajada näpuga linnaeelarves taga üksikuid ridasid ning tuua punase ja rohelise markeriga välja oma personaalsed saavutused pole ühes meeskonnas -koalitsioonis kombeks. Lõpuks peab eelarve peegeldama võimupartnerite ühiseid kokkuleppeid ja lepingus sätestatu täitmist ning hooplemine maksumaksja rahade jaotamise küsimustes ei ole lihtsalt viisakas. Kiitus või laitus peab eelkõige tulenema maksumaksja enda suust. Pigem tooks esile SDE tegevuse linnajuhtimise demokratiseerimise kohapealt. Tänu meie väga selgetele rõhuasetustele on linnajuhtimise erinevate tegemiste juures üha rohkem oma asja ajamas erinevad kodanikeühendused - seltsid, olgu siis nad ameti või elukoha pinnalt sündinud. Aasta jooksul on nad muutnud ja on edaspidigi muutmas tõsiselt linnajuhtide hoiakuid mitmete küsimuste lahendamisel, olgu see, siis, Kalamaja parkimiskord, Kakumäe uue sadama ehitus, Kesklinna-Pirita vahelise ala detailplaneeringud, Disainigalerii võimalik sulgemine, Vene muuseumi avamine ja palju muud. Kõik need küsimused pole veel leidnud lahenduse, kuid vähemalt jää nendesse suhtumise osas on sulatatud ning kodanikualgatused enam tühja kaevu ei hüüa.

Järgmiseks tõsiseks sammuks saab sotsidel olema linna juhtimisskeemi ümberkorraldamine, sest linnarahva suhtlemise olematu kiirus ja lihtsus linna ametkondadega on just see, mis kapitaalselt remonti vajab. Selles osas on aga ainupartei valitsemisel tekkinud bürokraatiaseina lõhkumine võrreldav Berliini müüri lammutamisega. Aga ka selle langemist keegi ei uskunud enne kui läinud ta oli. Nii, et Sotsidel Tallinna võimuliidus igav ja mugav kindlasti ei hakka.


Kesklilnna sõnumid: http://www.tallinn.ee/est/g1719s52564